MAAILMA EESTLASTE SUVINE ÜMARLAUD

SANGASTES 26.juuli 2007 

Koostanud Mari Tomp

ESB

PROGRAMM 

  1. 16.00-16.10 “ALUSTAME! MAAILMA EESTLASTE ÜMARLAUD 2007”

                      pr.Mari Tomp / Eesti Selts Belgias peasekretär

  1. 16.10-16.20 MEID TERVITAB VALGAMAA!

                      hr.Kalev Härk / Valga Maavalitsus

  1. 16.20-16.50 “TÄNAPÄEVA EESTIS PSÜHHOLOOGI JA POLIITIKUNA”

                      hr.Peeter Tulviste / Psühholoogia professor / EV Riigikogu liige

  1. 16.50-17.20 “EESTLASTE IDENTITEEDIST KODUMAAL JA MUJAL     MAAILMAS”

                      pr.Aune Valk / psühholoogia doktor

                      Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse juhataja

  1. 17.20-17.45 KÜSIMUSED-VASTUSED-DISKUSSIOON

          paus 10 min

  1. 17.55-18.35 “EESTI KULTUURIPOLIITIKA – VÕIMALUSED JA VAJADUSED    DIALOOGIKS”

                      pr.Anne Ly Reimaa / EV Kultuuriministeerium

                      asekantsler kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhete alal

                      “RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMIST”

                      pr.Eva-Maria Asari / EV Rahvastikuministri Büroo nõunik

  1. 18.35-19.05 “TALLINNA FILHARMOONIA PÕNEVAD PROJEKTID.

                      JA MITTE AINULT EESTIS.”

                      hr.Jüri Leiten / Tallinna Filharmoonia manager

  1. 19.05-19.30 “KUS ASUME XXV ÜLDLAULUPEO (2009) LÄVEL”

                      hr.Ants Soots / XXV Üldlaulupeo kunstiline juht

                      Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor

      ergutame keha ja vaimu: suupistepaus 30 minutit 

  1. 20.00-19.20 “VÄLISEESTLASED”

                      pr.Kaja Kumer-Haukanõmm / Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute     keskuse teadur   

  1. 20.20-20.40 “EESTLASTE SELTSILIIKUMISE MINEVIKUST, OLEVIKUST,    TÄNAPÄEVAST”

                      hr.Valter Haamer / Eesti Kultuuriseltside Ühenduse Esimees

  1. 20.40  “LÕPETAME, ET TAAS KOHTUDA”

                      pr.Mari Tomp / Eesti Selts Belgias peasekretär 

21.00 EUROOPA EESTLASTE KOORI KONTSERT

TEABE LEVIK JA KUTSETE SAATMINE 

  • Esmane informatsioon ürituse kohta saadeti osalejaile välja 19.juunil 2007.
  • Info levitamine toimus interneti teel, otse adresserituna ning erinevate kodulehekülgede kaudu (www.eesti.ca.; http://www.rel.ee/; eestimaja.be jt.)
  • Aadresside koondamisel ja leidmisel on olnud toeks erinevaid allikaid ning abilisi, aitäh kõigile! Sh. on kasutatud erinevate toimunud ürituste, koosolekute, pidustuste nimistuid, kaasa-arvatud Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu aprillikuisel koosolekul osalejate nimekiri.
  • On väga tähtis ja samas meeldiv, et sel loodetavasti traditsiooniliseks muutuval, mitte-ametliku õhkkonna ja avatud ideedega üritusel osalesid ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade esindajad. On ju ÜEKN väljaspool kodumaad elavate eestlaste vanim, mõjukaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioon.
  • Äärmiselt oluline, arvatavasti ajaloolise varjundiga, on tõsiasi, et esmakordsalt said ühises diskussiooniringis kokku aktiivsete eestlaste esindajad kogu maailmast ning Eesti Vabariigi ametlik esindus nii arvukalt ja kõrgel tasemel: Haridusministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Rahvastikuministri Büroo.
  • Lugupidamist vääriv on osalejate huvi, kes kaugel elevate kaasmaalaste üritusest kuulsid samal päeval raadiost ja leidsid võimaluse tulla.

KOKKUVÕTE 

Suvise ümarlaua Sangastes avas Eesti Selts Belgias Peasekretär Mari Tomp :  “Brüsselis alustasime…“

  • Mitmedki täna püstitatavad küsimused ja teemad said avaldatud juba siis, võib-olla on aega mõelda olnud? Jätkame!?
  • Loogem võimalusi mõtlemiseks (näiteks, kas tänases päevas on asjakohane väljend “väliseestlased”). Plaan on huvi tekitada, kindlasti ka kontakte luua ja värskendada.
  • Selline kvoorum kokku saada pole just igapäevane. Kasutagem siis juhust!

Saabunud huvitavasse seltskonda võiksime suhtuda nii, et iga siinviibija on oma kandi eestlaste esindajaks, infokandjaks ja -edastajaks.

  • Siit tulenebki mõttekäik, millised on võimalused ja põhjused suhelda, ühiselt mõelda ja tegutseda kodust, Eestist eemal elavatel eestlastel?

      …ja kas seda vajagi on?

      …kelle poolt võiks tulla sel puhul initsiatiiv ?

      …kas võiks siin leida huvisid ka kodueesti poolt ?

Ümarlaua kava kokku panemisel on üritatud teadlikult vältida teemasid “kas me jääme püsima” ja “tegutsemiseks napib raha”… 

Koosviibinuid tervitas Valga maavanema kohusetäitja Kalev Härk. Soojad sõnad ning edusoovid, samas ka meeldiv üllatus, et laiast maailmast pärit eestlaste ajurünnak nimelt Valga maakonnas peetud saab. Just Sangaste on see paik Eestimaal, kus läbi ajaloo mitmed uuendusmeelsed algused tehtud.  

Psühholoogiaprofessor, riigikogu liige Peeter Tulviste rääkis oma ettekandes inimeste valmisolekust muudatuseks vaadelduna psühholoogilisest aspektist.

Suured muutused Eestis1988 aastal olid katsumuseks meile kõigile - kui valmis me tollal nendeks muudatusteks olime? Kui keegi väidab, et ta teadis ette, mis tuleb, siis vaevalt see võimalik oli. Usuti ja loodeti, et Eesti saab vabaks, aga keegi ei omanud mingitki ettekujutust, kuidas edasi...

Samasugused muutused pidid läbi elama ka eestlased, kes kunagi välja rändasid.

Olid ootused ja lootused ning nende taga suur teadmatus ning ettevalmistamatus. Lääne pool oli vabadus, ent võõras keel ja võõras keskkond. Siberis oli vaid raske üleelamis-võitlus ning kohalejäänutel oli küll eesti keel, aga polnud enam vabadust.

Muuseas, on kindlaks tehtud, et mida parem oli inimese haridus, seda valutumalt tuli ta toime uude keskkonda sulandumisega.

Prof. Tulviste rääkis ka identiteediprobleemist, tuues näiteks aprillisündmused Tallinnas. Mõtestas lahti mitmed alati tähtsad ja aktuaalsed teemad:

  • kes me oleme, eelkõige iseenese sisemuses.
  • rahvusliku, riikliku ja isikliku ning ka kultuurilise identiteedi probleemid ning sisu.
  • olulise osa sellest, mis on seotud identiteedi hoidmisega paguluses ja Eestis.
  • lisaks ka Eestis elavate muulaste identiteedi olemus.

Samuti püstitas professor mitmedki põnevad probleemid:

  • 1-miljoni riik ja rahvas globaalses kontekstis?
  • Kas pole mitte positiivne ja kasulik, kui on eestlasi paljudes riikides? Eestlasi, kes tunnevad hästi antud maa siseolukorda.
  • Kas kedagi või midagi kiruda (näiteks riiki), on meie sajandite pikkune „traditsioon”?

Härra Tulviste rõhutas, et eestlastel on väga jõuline rahvuslik identiteet, ent kindlasti vajaks arendamist kodanike riiklik mina-tunnetus. 

Pr. Aune Valk, psühholoogia doktor – Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse juhataja- puudutas oma ettekandes samuti eestlaseks olemisega seotut. Ettekanne tugines mitmetel vastavasisulistel uuringutel ja sai illustreeritud slaidimaterjaliga.

Olla eestlane - selle mõiste tähendus on erinev kodumaal ja välismaal.

Erinev on identiteedi tunnetus ka sel juhul kui see saab meie suhtes defineeritud teiste inimeste, muude rahvuste  poolt.

Tuletagem meelde: astudes Euroopa Liitu olime meie, eestlased teiste jaoks enamuses vaid „eks-sovietid” ja nii meid ka defineeriti. Mitte aga selliste mõistete läbi, mida me iseendi juures tähtsaks ja väärtuslikuks pidasime. Näiteks, oleme üks kõige vanem paikne rahvas Euroopas. Just sellised erinevad identiteedi definitsiooni variandid tekitavadki aeg-ajalt pingeid maailma eri paigus. 

"Eri ühiskonnateadlastel on vaja teemade käsitlemiseks mõistete selget raamistikku.” soostus Valk professor Tulvistega. „Väljaspool Eestit elavate eestlaste määratlemiseks sobib hästi väljend „maailma eestlased”, mille ürituse korraldamise käigus pakkus välja Mari Tomp."

Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa, töötades mõni aeg tagasi veel Brüsselis, on ise laulnud Belgia ja Saksa kooris. Seega omab ettekujutust eestlaste tegevusest neis maades.

Tähtis töövaldkond on välissuhted - maailma eestlastega suhtlemine nii idas kui ka läänes. Väljaspool Eestit elab ligikaudu 160 000 eestlast. Väga tähtis on saada teavet Eesti organisatsioonide kohta välismaal, et tagada toetused eesti keele ja kultuuri arendamiseks ka edaspidi.

Omaette eesmärgiks on kultuurivara (olemasolev arhiivide näol ja tulevikus planeeritav) digitaliseerida ning seeläbi kättesaadavaks muutmine laiemale huviringile.

Ei tohi jääda pisikeseks, enesekeskseks, suletud kultuurisaarekeseks.

Selliseid projekte toetatakse Eesti riigi poolt läbi Rahvuskaaslaste Programmi. 

EV Rahvastikuministri Büroo nõunik pr. Eva-Maria Asari rääkis lähemalt Riiklikust Rahvuskaaslaste Programmist. Pr Asari rõhutas veelkord, kui tähtis on, et eestlust hoidnud arhiivid ja suuline pärimus ei läheks kaduma!

Samuti on väga oluline, et oleksid ometi kord olemas kontaktid väliseesti organisatsioonidega - andmed nende asukohast, info nende tegevusest. Infobaas võiks koonduda Eesti Vabariigi Kultuuriministeriumi juurde. Kõlas energiline üleskutse „Julgust suhtlemiseks!” 

Tallinna Filharmoonia direktor hr Jüri Leiten tutvustas põnevaid kultuuriprojekte Eestis ja ka Euroopas. Suviti Tallinnas Pirita kloostris korraldatav Birgitta Festival on ju suurepärane võimalus  kodumaad külastavaile eestlastele osa saada kultuurielust  kvaliteetseimal moel. Festivali etendused on tõesti tipphetked Tallinna kultuurisuves.

Härra Leiten esitas üleskutse maailma eri paigus elavaile eestlastele osaleda kohalike abilistena, sh. logistilistes küsimustes, Filharmoonia tulevikprojektides. 

Arvestades lähenevat XXV Üldlaulu- ja Tantsupidu 2009. aastal oli ümarlauale väga oodatud külaline peo kunstiline juht hr Ants Soots.

Hr. Soots rõhutas, et laulupidu läbivaks mõtteks on alati olnud põlvkondade sidusus. Me ei tohi kiiresti muutuvas maailmas unustada omi väärtusi. Laulupidu ei ole projekt.

Ärgem ajagem segi mõisteid „festival” ja „rituaal”, mida suurpidu meie jaoks siiski on!

Tutvustatud sai eesootava peo sisu ja olemus.

Laulupeo teema oli väga asjakohane arvestades, et mitmed ümarlaual osalejad on ühtlasi lauluhuvilised ning Euroopa Eestlaste Koori liikmed.

Iga laulja mällu peaksid sööbima hr. Sootsi sõnad:

„Koorilaul on vastutus ja missioon rahvuskultuuri ees! See pole ajutine harrastus ajaloo mõistes.” 

Tartu Ülikooli Välis-Eesti Uuringute Keskuse teadur pr Kaja Kumer-Haukanõmm tutvustas kuulajaile lähemalt Tartu Ülikoolis peetud põhjalikku loengukursust, mille teemaks "Väliseestlased".

Mis seostub väliseesltusega? – Eesti Majad, Eesti Koolid, ESTO, eestlusest lähtuvad organisatsioonid ja tegevusgrupid. Kõik, mis on seotud kodumaa vastu huvi näitamisega. Inimesed, kes hoiavad eestlust, eesti kultuuri ja eesti keelt au sees, püüavad maailmas seda tutvustada. On kursis Eesti asjadega.

Kes on väliseestlased? Kas kõik eestlased, kes on lahkunud Eestist ja asunud elama teise riiki? Kas end eestlaseks pidavad inimesed? Kas eestlased, kes ei ela Eestis, kuid on säilitanud sidemed Eestiga ja omavad Eesti identiteeti? Või inimesed, kes on elanud kogu elu väljaspool Eestit, kuid juured pärinevad Eestist?

Kas tõmmata piir inimeste vahele, kes enne taasiseseisvumist olid Eestist lahkunud, on nemad  nn.väliseestlased? Hiljem, st. peale taasiseseisvumist Eestist lahkujad – kas pole väliseestlased?

Väliseestlaste temaatika ja vastav küsimuste ring on väga lai, seda uurivad erinevad distsipliinid ning seda saab vaadata vägagi erinevate nurkade alt. 

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimees hr. Valter Haamer kutsus erinevate maade Eesti Seltse aktiivsele ja sisukale koostööle.

Analüüsis seltsitegevuse valguses ühiskonna siseseid rõhuasetusi. Samuti mõtestas hr. Haamer väga huvitavalt lahti seltsi kui sellise olemuse: miks seltsid, mis võiksid olla nende eesmärgid tänases päevas.” 

Lõppsõna ja kokkuvõtte tegi Mari Tomp (Eesti Selts Belgias).

  • Ärgem mõelgem niisama väikselt, kui väikesed me maailmakaardil oleme.
  • Mõtisklegem siiski selle üle, kes on maailma eestlased… Kas on maailma kodanikuks olemise juures olulisim, kus on inimese elupaik, Vändras, Raplas või Pariisis…
  • Eestlased paljudes riikides – pangem see nähtus kasulikult kodumaa heaks toimima!
  • Reisimisvõimalused, maailma avardumine meie jaoks, valikute tegemise võimalused elus. Olgem olemas maailma jaoks!
  • Just see, et me saame nii palju liikuda ja suhelda, oskame keeli, annab võimaluse positiivne üles noppida ning enda parimates huvides ära kasutada.

    Õpime, suhtleme tihedalt, loome ja korraldame midagi, oleme avatud uuele, võtame omaks erinevaid ideid. Mõtleme läbi ning alles siis otsustame, kas öelda ei või siiski ja, st. edasi minna.

  • Oleks suurepärane olla selline väikerahvas, kes ei pea ise vigu tegema selleks, et neist õppida.

    Eestlased on seda tüüpi inimesed, kes oskavad järeldusi teha…

  • EESTI on ja jääb väikeriigiks maailmakaardil. Meid on vähevõitu.

    Ent kas see mitte ei viigi mõttele, oma tegevusega panus anda, mitte arutada, kes on õigem? Igas olukorras oma riiki tutvustada ja toetada.

    See võiks ju olla igaühe ülesanne.

    Tegelikult on see meie, väljaspool kodumad elavate eestlaste võimalus ! 

Merike Miländer, Köln  Mari Tomp, Brüssel 
 
 
 

AJKIRJANDUSES KAJASTATUD 

  1. Maailma Eestlaste Ümarlaua teemaline telefoniintervjuu peakorraldajaga igapäevases hommiku-programmis “Vikerhommik” ning vastavasisulne uudisnupp. Autor Mall Mälberg.
 
  1. Maailma Eestlaste Ümarlaua sisu avav pikem otseintervjuu telefoni teel peakorraldajaga keskpäevases uudiste saates “Uudis+”.

      Autor Lauri Varik. 

  1. Maailma Eestlaste Suvine Ümarlaud 2007 Sangastes -  informatsioon uudisteagentuuris BNS.
 
  1. Artikkel ajalehes “LÕUNALEHT”  neljapäev 02.08.2007 Nr.31(229)

      “Väliseestlased pidasid esimese ümarlaua Sangastes”

“Väliseestlased pidasid esimese ümarlaua Sangastes” “LõunaLeht” 02.08.2007

Nädala eest kohtusid kümnes eri riigis elavad mitmes eas eestlased esimesel kodumaal peetud ümarlaual Sangaste lossi jahisaalis, et arutada oma identiteedi ja Eesti kultuuripoliitika teemadel.  

“Talvel Brüsselis esimesel ümarlaual välja pakutud idee on leidnud toetust ja tekitas huvi uuteks kohtumisteks,“ rõõmustas vestlusringi vedanud Belgia eestlaste seltsi peasekretär Mari Tomp. 

Koosviibinuid tervitas Valga maavalitsuse arengu ja planeerimise osakonna juhataja, maavanema kt Kalev Härk.  

Lõunavärav Valga

“Valga on maismaad pidi läänest Eestisse tulijaile lõunaväravaks, esimeseks paigaks, kus saadakse mulje Eestist ja eestlusest. Siin on kuulsa Paju lahingu paik, Valgamaalt on pärit palju kultuuriinimesi, siin on kasvanud esimene eestlasest olümpiavõitja Alfred Neuland,“ rääkis Härk, olles meeldivalt üllatunud, et sisurikas kohtumine toimub just Valgamaal. Kohtumist Eesti lõunaväravate lähedal jäi väliseestlastele meenutama ka mahukas Valgamaa loodusatlas. 

“15–20 aasta vältel Ida-Euroopas toimunud muutused on tugevasti mõjutanud inimeste käekäiku. Kulus palju aega, kui psühholoogid ja sotsioloogid end muutustele häälestasid. Oli põnev ja masendav vaadata, kuidas käitusid inimesed, kel polnud ettekujutust, mis toimus Eestis 80-ndate lõpus. Vanem põlvkond, keda nimetame Jaan Krossi põlvkonnaks, mäletab teisi sündmusi kui tänane keskealiste ja noorte põlvkond,“ rääkis psühholoogiaprofessor, riigikogu liige Peeter Tulviste põlvkondade kogemuste erisustest Eestis.  

”Meil puudus omariikluse mõiste, identiteet sai uue tähenduse. Etniline identiteet annab järjepidevuse tänu ühisele ajaloole, kuidas aga mõista riiklikku identiteeti? Meie maailm on avardunud, saame liikuda, õpime keeli, see toob kaasa ka palju uusi suhteid ja mõisteid,“ arutles Tulviste. 

Tartu Ülikooli psühholoogiadoktor Aune Valk arendas identiteediteemat, kuidas näevad eestlased end kodumaal ja mujal. “Eri ühiskonnateadlastel on vaja teemade käsitlemiseks mõistete raamistikku. Väljaspool Eestit elavate eestlaste määratlemiseks sobib hästi mõiste maailma eestlased,“ soostus Valk professor Tulvistega.  

Diskussioonil kinnitati korduvalt kirjanik Ernest Hemingway tõdemust, et eestlasi on igas sadamas. On ütlemata hea tunne kuulda võõrsil elades eestikeelset tere.  

Peterburi roll unaruses

Välisministeeriumi pressiosakonna infonõunik Jüri Trei muretses tõsiasja pärast, et Eestis on unaruse jäetud Peterburi roll, kus on hariduse saanud ja töötanud paljud vanema põlve eesti kultuuri suurkujud. “Eestlaste ajaloost Peterburis, kus eelmise sajandi alguses elas 110 000 eestlast, ei räägita-kirjuta peaaegu üldse. Ometi on Peterburi eesti kultuuri häll. Paljud tänased noored ei tea sellest midagi,“ ütles Trei. 

Kultuuriministeeriumi asekantslerile Anne-Ly Reimaale said koosviibinud esitada küsimusi, kuidas aitavad kodueestlased lahendada rahvuskaaslaste kultuuripoliitilisi muresid, nii organisatoorseid kui majanduslikke. 

Valdav osa kuulajaskonnast olid Sangastes laululaagris viibinud koorilauljad. Nemad said teavet põnevatest kultuuriprojektidest Eestis ja Euroopas, samuti XXV Eesti üldlaulupeo ettevalmistustest.  

“Sellised kohtumised ja asjalikud inforohked mõttevahetused on meile, mujal maailmas elavatele eestlastele väga vajalikud. Sain uusi mõtteid ja ideid,“ kinnitas Müncheni Eesti Rahvuskomitee esinaine Karin-Ladva Zoller, võrulanna, kes elab Saksamaal juba 15 aastat. Sama meelt on tosina aasta eest Saksamaale majandust õppima läinud Riia Ratnik, kellele teevad rõõmu kohtumised kaasmaalastega nii vestlusringis kui laulukooris. 

“Olen elanud ja töötanud Soomes Tamperes juba 15 aastat. Tore on teada, kuidas läheb teistel kodust kaugemal elavatel eestlastel. Liitusin rõõmuga Euroopa eestlaste projektkooriga,“ lausus Tamperes kontsertmeistri ja klaveriõpetajana töötav Ilona Lang. 

“Mina käin sageli Eestis ja olen kodumaa eluga hästi kursis ajakirjanduse ja sagedaste kodukülastuste abil. Tore oli kuulata elulähedasi arutelusid identiteedist, hea ettekanne oli professor Tulvistelt,“ märkis Helsingis elav Lembit Int, Eesti presidendiproua Evelin Ilvese isa. 

“Mul pole identiteediga probleeme, käin kodus iga poole aasta järel. Laulan projektkooris, olin juba jaanuaris laululaagris,“ rääkis tosin aastat Genfis ÜRO peakorteris kaubandusosakonnas spetsialistina töötav Tauno Kangur. 

“Tänane koosviibimine oli inforikas. Tutvume eestlastega, kes samuti elavad ja töötavad teistes Euroopa maades,“ ütles ÜRO Euroopa majanduskomisjonis statistikaosakonna spetsialist Tiina Luige. 

Sisutiheda vestluspäeva, kus osalejaid oli 80, lõpetas projektkoori debüütkontsert. 

Malle Elvet 

TÄNUSÕNAD 

  • …kõigile osalejaile, esinejaile ja neile paljudele, kes olid mõttes meiega Sangastes ja ümber laua! Maailma Eestlaste Ümarlaud sai teoks ja edukalt teoks tänu hulgaliselt leidunud heale tahtele ja huvile midagi just ise Eesti heaks ära teha!
  • Väga tänuväärne on olnud erinev praktiline abi korraldamise protsessi vältel…
  • Märkimist väärivad osalejate poolsed väga asjakohased lühisõnavõtud, tähelepanu juhtimised, soovitused ja küsimused ning ka üllatused. Aitäh hr.Jüri Trei, hr.Kalle Kadakas,pr.Marianne Spitz, pr.Riia Ratnik, pr.Pärja Svarpstina jpt!
  • Tänud pr. Merike Mieländer´le, kes võttis enda kanda sisukokkuvõtte koostamise!
  • Täpsemalt tulevikku vaadata aitavad kõik saadetud viited ja vihjed, mis eriti huvitas, mida veelgi täpsustada ning kõik saadetud vastukajad.
  • Oluline on tänada neid, kes ürituse toimumise alast infot tõesti edastasid ja levitasid. Palve “edastagem alati infot! Huvilisi on oluliselt rohkem, kui korraldajal aadresse”, ei aegu! Sai ju ümarlaualgi välja öeldud eesmärk, luua ulatuslik ja kättesaadav andmebaas organisatsioonidest ja isikutest, kes Eestist kaugemal, ent tegusad ja sarnastele eesmärkidele orienteeritud. St. põhjalik aadresside kogum Maailma Eestlastest, nendest ja nendele.
  • Aitäh Teile, kes saatsite oma aktuaalse interneti aadressi või parandasite oma kontaktandmeid. Nii saabki side loodud!
  • Tänud juba ette neile, kes on valmis kaasa mõtlema ning –aitama tulevikus!   Maailma Eestlaste Ümarlaud 2008 on headele ideedele avatud juba täna!

ÜMARLAUALT LUGEMISLAUALE! 

  1. Eesti välisteenistus. Biograafiline leksikon. 1918-1991; Välisministeerium 2006
  2. “Kuidas mõista teisi kultuure” G.J.Hofstede, P.B.Pedersen, G.Hofstede; 2004
  3. “Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis” Kultuuridevahelisi uurimusi. Koostanud A.Valk, TÜ Euroopa Kolledzh 2002
  4. “Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis” Koostanud A.Valk ja A.Realo,

      Tartu 2004

  1. “Seitsme lukuga suletud raamat” Voldemar Kures, 2 köidet, Tartu 2006
  2. Ajakiri “Mõte”; Eesti Päevalehe lisa 03.07.2007
  3. “Väliseesti teater“ Vanemuise Selts 2006
  4. “Lootused ja lõksud: mitmekultuuriline abielu“ D.Romano Tln.2003

ÜMARLAUA ÜLLATUS 

Meenutamist väärib tore kingitus hr.Tulvistelt Belgia eestlaste ühendusele!

Meeleolukas killuke ajalugu, mis saatuse tahtel õige inimese kätte jõudnud. Inimese kätte, kes mõistis väärtust ning parimal hetkel edastas! (kutse avastatud antikvariaadi-raamatu vahelt) 

…tuleb tõdeda, et pole midagi uut siin päikese all: vt. kutse viimast lauset, ürituste korraldajail aina samad mured… 

 

      REGISTREERUNUD OSALEJATE NIMEKIRI    

Jrk Nimi  E-mail Lisainfo

1 Anne-Ly Reimaa EV Kultuuriministeerium, asekantsler

      Anne-Ly.Reimaa@kul.ee 

2 Peeter Tulviste EV Riigikogu; psühholoogia professor

3 Jüri Trei  EV Välisministeerium, nõunik

      jyri.trei@vm.ee 

4 Madis Järv  EV Kultuuriministeerium, välissuhete osak. Juhataja asetäitja madis.jarv@kul.ee 

5 Eva-Maria Asari EV Rahvastikuministri Büroo, ministri nõunik 

      eva-maria.asari@rk.ee 

6 Jaak Viller  EV Haridus- ja Teadusministeerium, osakonna juhataja

      jaak.viller@hm.ee 

7 Andero Adamson EV Haridus- ja Teadusministeerium, ekspert 

      andero.adamson@hm.ee 

8 Valter Haamer Eesti Kultuuriseltside Ühendus 

      vansel@hot.ee

9 Aune Valk  Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse juh., psühholoogia doktor aune.valk@ut.ee

10 Kalev Härk  Valga Maavalitsus, osakonna juhataja

      kalev.hark@valgamv.ee

11 Pärja Svarpstina Läti Eesti Selts, Riia 

      estoriga@netmail.lv 

12 Raita Krilova  Läti Eesti Selts  

13 Juhan Kraav  Valgamaa Karula  

14 Hr. R. Kraav  Ameerika eestlane, meremees ja kirjanik  

15 Helju Keskpalu Ajaleht "Valgamaalane" reporter  

16 Elvi Sirkel  Soome Eestlaste Liit elvi.sirkel@pp.inet.fi 

17 Miroslav Zurutski Peterburi Eesti Kultuuriseltsi Koori "Kuju" liige  

18 Viivi Mäemets Muusikaprodutsent ja koorijuht Soomest viive.maemets@editroom.fi 

19 Riia Ratnik  Elanud 12a Saksamaal, viimased 3a Eestis  

20 Karin Ladva-Zoller Müncheni Eesti Rahvuskoondise esinaine 

      karinlz@web.de 

21 Katrin Maranik-Mones Ostwestfaleni Eesti Rahvuskoondise esinaine katrinmaranikmones@hotmail.com 

22 Leana Kammertons elanud 12a Saksamaal, koori liige 

      leanak@web.de 

23 Matthias Hesse Balten-Deutsher, Lehrer, Sommer-Haus in EST freelight61@web.de 

24 Marianne Hpitz elanud 16a Saksamaal, koori liige  

25 Horst Spitz  Sakslane, koori liige 

26 Malle Raudsepp AS Tartu Terminaal 

27 Aare Muiso  Eesti 

28 Tiina Luige  Eestlased ÜROs Genf

      tiina.luige@unece.org

29 Tauno Kangur  Eestlased ÜROs Genf

      taunokangur@gmail.com

30 Kalle Kadakas  E.E.L.K Toronto Vana & Andrese koguduseõpetaja kalle.kadakas@feelk.ee

31 Heidi Oja  Viljandi Jaani Kirik 

32 Õie Jakubovski-Rosenberg Soome, Helsinki 

33 Mare Litnevska Ukraina Eesti Selts 

      litnevska@yahoo.com

34 Maria Lume  4a Helsingis elanud, koori liige 

35 Elo Põlendik  11a Soomes elanud, koori liige 

36 Margit Kallaste-Mäemees Belgia koori liige 

      margit.kallastemaemees@mail.ee

37 Triin Spitz  16a Saksamaal elanud 2007a VKA üliõpilane 

38 Mai Liis Dinkelbach Saksamaa 

39 Riina Rutanen  15a Soomes elanud, muusikaterapeut ja muusikaõpetaja riiru03@msn.com

40 Merike Miländer 16a Saksamaal elanud, koori liige 

      milaender@hotmail.com

41 Aita Sibul  13a Saksamaal elanud, koori liige 

      aita-sibul@t-online.de

42 Ave Poom  Belgia koori liige 

      avepoom@hotmail.com

43 Raimond Leitaru Euskirchen, Saksamaa – koori fänn 

44 Lea Küngas-Leitaru Euskirchen, Saksamaa - koori liige 

45 Imbi leitaru  Euskirchen, Saksamaa - koori liige 

46 Naimi Leitaru Euskirchen, Saksamaa - koori liige 

      n.leitaru@web.de

47 Kristiina Rahkema Saksamaa, koori liige 

    48 Mare Rahkema Kölni Eesti Rahvuskoondise esinaine; Euroopa Eestlaste Koor-projektijuht mare@eestikoor.eu

49 Rein Jalak  Hr Otteri (Eesti Selts Belgias kauane esimees) sugulane 

      amigosinvest@hot.ee

50 Mari Tomp  Eesti Selts Belgias, peasekretär

      mari.tomp@eestiselts.be 

(Paraku on osalejaid, kelle nimi kirjutamata jäi)